Hooaja parim suvepäev

märts 1, 2019 5:13 p.l. | Kirjutas | Avalda arvamust

2018. aasta suvel toimus meie juures väga palju suvepäevi, aga nagu ikka, jääb mõni rohkem meelde kui teised. Kirjutan teile ühest suvepäevast ehk see annab teilegi ideid, kuidas korraldada meeldejäävaid suvepäevi.

Protsess ise algas juba talvel ja meil oli mitmeid koosolekuid, ajurünnakuid, kuidas saaks teha hea ürituse. Tegemist oli ühe advokaadifirmaga, kellel sõsarettevõtted ka Lätis ja Leedus. Suvepäevad toimuvad siis nii, et mullu Eestis, varem Lätis ja Leedus. Ettevõtte juhatajal oli seega suur soov teha ära lõunanaabritele ja ehk oli see ka põhjuseks, miks me nii vara planeerimisega pihta hakkasime. Meie kasuks rääkis see, et Lätil ega Leedul pole ühtegi saart, aga meil on neid rohkem kui Viirelaid.

Pika planeerimise tulemusena kukkus meil välja siis selline üritus. Külalised kogunesid Tallinna lennujaamas, kuna suurem osa inimestest saabus lennukiga lõunaosariikidest. Lennujaama oli organiseeritud kollane lõõtsaga liinibuss. Sellega algas siis sõit Viirelaiu poole. Et reis igavaks ei läheks, oli ette valmistatud erinevad viktoriinid ja ka mõningad suvejoogid, lõuna oli organiseeritud Laitse lossis. See lõikas sõidu ilusti osadeks, et inimestel ei tekiks tüdimust.

Kui mõnus lõuna oli tehtud, jätkus sõit Virtsu sadamasse. Seal jagati kõigile enne laevale saamist Viirelaiu passid, sest me oleme ju ikkagi omaette riik riigis. Passid olid eelnevalt ette valmistatud ehk siis kõikides olid sees külaliste andmed ja ka pilt. Peale lühikest paadisõitu ootas Viirelaiu sadamas passkontroll, kus kõik inimesed kontrolliti üle ja löödi viisalehele ka Viirelaiu tempel. Saarele saabumisel muidugi ootas ka pits meie omavalmistatud meesamakat.

Nüüd siis algas suvepäeva saarepealne osa. Küll sibliti majades ja otsiti-vahetati tuba, et kõik saaks omale sobiva koha. Osad muidugi tiksusid juba terassil, külm vaadijook näpus. Olime valmis pannud vesipiibud ja ka saun oli juba soojas. Plaani kohaselt oli reede rahulikum ja laupäeva õhtuks oli suurem peoplaan. Enamuse jaoks nii ka läks. Aga mitte kõigil. Igal juhul oli reedel saun, bassein, tünnisaun, meres ujumine. Õhtul vahetati riided ja algas viisakas õhtusöök pika laua taga. Nagu kohane tähtsatele külalistele, pidas firma Eesti-poolne juht kõnet ja sõna anti ka mulle. Ma siis pidasin maha väikese ajalootunni ja vastasin jälle miljonile küsimusele alates sellest, et mis on saare ja laiu erinevus, kuni selleni, kuidas õnnestus ehitada ebareaalsesse kohta selline majade kompleks. Peale õhtusööki kolistati klaase ja kulutati tantsupõrandalt värvi õhemaks. Et kellelgi ei oleks hommikul raske, oli meil pandud magamaminejatele väike üllatus padja alla – pudel Borjomi.

Teine päev. Hommikuvõimlemine algab nüüd ja kohe ehk siis loivati vooditest välja, kes kust ja mis kellast. Igal juhul ootas kõiki hommikusöögiks muna, peekon, puder ja hea kohv. Tublimad tormasid kohe merre ja basseini, et saada tagasi oma mina. Päeval oli meil ette valmistatud orienteerumismäng koos SUP laua sõidu ja muude põnevate ülesannetega. Selle võtsime ka videosse, et kõik saaksid toimuvast hea mälestuse.

Olime teinud ürituse organiseerija palvel rajale mitmeid takistusi. Näiteks saare teise otsa olime teinud salabaari ehk siis ootas kõiki keset loodust baarman gini kokteilidega, mis oli nagu viisakas baaris ikka klaasis jää, kurgi ja rosmariiniga. Lisaks siis 8 inimese SUP laua võistlus, sõit ümber uppunud laeva. Pika ja põneva võitluse võitjat seekord ei selgunud, kuna mõned takerdusid baari liiga kauaks, aga raja tegid läbi kõik ja sellega oldi väga rahul.

Ees ootas lõuna, suitsukala ja pealelõunane terassidisko.

Õhtusöögiks oli meil ette valmistatud värske tallepada, aga kuidagi ei suutnud me välja mõelda, kus seda rooga serveerida. Söönud oldi nii seminarimajas, saunamajas jne. Ehk oli vaja leida lahendus probleemile, et oleks põnev. Pakkusin välja, et kui juba midagi põnevat teha, siis teeme nii, et serveerime söögi merre. Kuigi Viirelaiu staff seisis sellele vastus, sai see mõte teoks ja kõikenäinud külalised olid totaalses hämmingus, kuna sellist asja polnud keegi kogenud ja see oli ka ka meil esmakordne. Söödi, joodi ja nauditi ilusat ilma laua taga, mis oli merre tõstetud. Pakkusin külalistele ka meie tehtud koduõlut ja muid häid napse ning inimesed said päikeserammestusest üle. Mis sellele järgnes, polnud ka minu paljunäinud silmad kogenud.

Õhtu naelaks siis stiilipidu – NOA laev. Eranditult kõikidel külalistel olid kaasas kostüümid ja sellist pidu ja pillerkaart polnud ammu olnud. Tantsiti hommikuni.

Kolmas päev kulus siis läks haavade lakkumisele ja terveks saamisele. Pakiti asjad ja algas tagasisõit. Kõik olid ikka mega rahul ja ma sain jälle omale hulga uusi sõpru, kes lubasid soovitada saart ja kindlasti tagasi tulla.

Seega tehke üle, kui oskate!

Priit – Viirelaiu vägede juhataja

Kategoorias: | Selle postituse kirjutas viirelaid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga